Otsime kevade märke

 Aprillis enne koolivaheaega käisid 3.-4.klassi poisid looduses tegemas vaatlusi sammaldest, samblikest, esimestets kevademärkidest.Mida me märkasime? Kollased lapsulikad lendamas, puuvõras peitva metsvindi hoogne laul, talveunest ärganud segaduses kahepaiksed. 

Kes vaatleb, see näeb! Meie märkasime erinevaid samblikke nii kividel, maapinnal kui ka puutüvedel. Lähedalt vaadates nägid samblikud huvitavad välja. Neid oli erinevaid. Saime teada, et samblad ja samblikud on täiesti erinevad organismid.      

Rohelised aknalauad

 Meie  taimekasvatus on täies hoos. Aknalaudadel on  kasvamas tomati- ja kurgitaimed. 

Sel aastal otsustasime osa võtta väljakutsest "Aknalauakurk". Kurgiseemned said juba märtsis mulda külvatud ja praeguseks kasvavad kurgitaimed mitmel aknalaual. Osad  kurgitaimed juba õitsevad. Loodame enne kooliaasta lõppu ka saaki saada. 

Oma kooli projekt on meil "Kasvatame ise tomatitaimed". Sellega tegelevad 3.-4.klassi õpilased  koos õpetajate Helina ja Lemmiga. Märtsikuus külvasime  seemned mulda, aprilli alguses istutasime pisitaimed suurematesse  pottidesse. Nüüd tuleb  taimi kasta ja väetada, et taimed korralikult kasvaksid. 

Varstu kooli toataimed

 Mina tegin loovtöö Varstu Kooli toataimedest. Töö eesmärgiks oli kindlaks teha, milliseid toataimi on koolimajas, neid pildistada ja märgistada nimesiltidega. 

Varstu koolimajas on 31 taime 11 erinevast liigist. Need on helmekaktus, hibiskus ehk toakask, meeldiv monstera, nefroleep ehk sõnajalg, noliina ehk bokarna, pelargoon, sidrunipuu, sulgvõhk, säntpoolia, tups-rohtliilia, tõlvlehik.

Kõige rohkem on pelargoone (9) tups-rohtliiliaid (6) ja nefroleepe ehk sõnajalgu (4).

Pelargoon pikapäevaklassis

Taimede kasvunõuded on erinevad. Sellest tulenevalt mõned taimed tahavad rohkem päikest kui teised. Rohkelt valgust armastavad hibiskus, noliina ja säntpoolia. Vähema valgusega lepivad helmekaktus, sulgvõhk ja tõlvlehik. Taimed, mis tahavad palju kastmist on nefroleep ja säntpoolia. Vähem kastmist soovivad sulgvõhk ja monstera. 

Helmekaktus õppekabinetis

Tööd tehes selgus, et osad taimed võivad  mürgised olla. Meie majas on selleks taimeks monstera. 

Merilin 8.klass

Aprill on mahlakuu!

 Juba teist aastat oleme püüdnud kevadel pakkuda janu kustutamiseks vahetundidel kasemahla. Sel aastal olid aprilli alguses nii külmad ilmad, et mahlajooks jäi vahepeal seisma, aga siis läksid ilmad  järsku soojaks ja mahla jagus tükiks ajaks. Kasemahl sai joomiseks välja pandud mitmes kohas, kuid huvilisi oli siiski vähe. Kasemahla joojad pidid kodunt  tooma kaasa oma kruusi, millega siis hüva märjukest mekkida. Kruuse kogunes vähe, see-eest olid kõik erinevad. Saime väikese kruusinäituse. 

Lisaks pidi iga klass kuidagi propageerima kasemahla tervislikkust. Põhiliselt tehti selle kohta plakateid või joonistusi, üks teemantluuletus koostati ka. 

Aitäh kõigile joonistajatele-kirjutajatele, kruuside toojatele,  kasetüvesse augu puurijale ja mahla tuppa toojatele!

Õpetaja Lemmi

Liigume terve Eesti heaks

 Liikuma kutsuva kooli raames esitas Merle enne vaheaega koolirahvale üleskutse kahe nädala jooksul looduses palju liikuda ja oma liikumised ka jäädvustada.  Liiguti nii suuskadel kui  jalgsi, üksi ning  koos pere  või sõpradega. Pildistati loodust, üksteist ja kõike huvitavat, mis tee äärde jäi. Märtsis oligi kokkuvõtete tegemise aeg. Lõpuks said kilomeetrid kokku liidetud ja tabelisse pandud ning vaadatud, kuhu  lõpuks see km hulk välja oleks viinud. 

Sipelgad	3.kl	4.kl	5.kl	6.kl	7.kl	8.kl	9.kl
52,9	27,77	7,4	56,4	2	31,07	81	36,22
Kanepi	Meego-mäe	Vana-Roosa	Saverna	Ritsiku	Võru	Otepää	Väimela

Kooli töötajate kilomeetreid tuli kokku 148, umbes selline maa on Viljandisse.

Aasta tegijad looduses

 Jaanuaris ja veebruaris õppisime tundma selle aasta tegijaid looduses ja kujundasime alumise korruse kogunemisruumi seinale nendest pildi. Iga klass sai ülesandeks kujutada ühte või rohkemat aasta tegijat. Kõige väiksemad joonistasid kivipuravikke, 5.klass joonistas ja värvis merega seotud merisiia ja auli. 6. ja 7.klass  joonistasid ja värvisid lendoravaid ning 8.klass keldriöölasi. Suuremad õpilased joonistasid kunstiõpetuse tunnis aasta orhideed - valget tolmpead. Need tööd, mis kõige paremini õnnestusid, leidsid tee infoseinale. Lisaks veel naturaalne näide  aasta puust männist. Leidsime kooli juurest oksa, mis  ühel ööl suure tuulega alla oli kukkunud. Mõned tegijad on veel puudus, peagi jõuavad ka nemad pildile. 

Küünlakuu tegemised

 Veebruar ehk küünlakuu oli tihedat toimetamist täis. 

14.veebruaril tähistasime sõbrapäeva. Õpilasesinduse tüdrukud Älis ja Kairit korraldasid  sõbrapäeva laada, kus müügil enda valmistatud küpsetised ja ehted. Mõned küpsetised olid nii maitsvad, et said otsa juba esimese vahetunni ajal. Mõni sai müüma hakata alles pärastlõunal, nii et maiustamist jätkus terveks päevaks. 1.-2.klass korraldas õnneloosi, kus sai võita nii mõndagi huvitavat. 

21.veebruaril läks koolipere õue vastlaliugu tegema. Oli harilikust külmem talveilm, aga kõik olid soojad riided selga pannud ja kodust kelgud (või mõned muud abivahendid) kaasa võtnud. Öösel oli lund kõvasti juurde sadanud ja nii tuli mäe peal uued jäljed sisse ajada. Igaüks sai koolimaja taguse mäe peal omale kelgutamiseks  sobiva koha valida. Meie mägi ei ole sugugi väike ja nii on pikad linad kõigil osalejatel garanteeritud. Lõunaks söödi traditsioonilist vastlatoitu, mis on hernesupp ja vastlakukkel. 

Kirja pani õpetaja Lemmi