Seemnete tundmaõppimise päev

 Neljapäeval, 21.aprillil, said meie kooli õpilased tutvuda erinevate köögiviljaseemnetega. Külla tuli Vanaema aia eestvedaja Tiia Morfin. alguses oli iga õpilane endale ühe seemneümbriku ning siis puistas proua Tiia ümbrikusse umbes 10 magusa ja kõrge hernesordi seemet ning lubas, et igast mulda pandud seemnest kasvatab taim 300 uut hernetera. 

Siis said lapsed ära arvata, mis taimede seemned purkides võiksid olla. Vanemate klasside õpilased tundsid päris palju seemned ära. Herne, oa, mooni seemned olid peaaegu kõigile tuttavad, teisi seemneid oli määrata natuke raskem. Pastinaagi nimetuski polnud kellelegi tuttav. Kõige huvitavamad olid saialille seemned, nagu väikesed kõverad ussikesed. 

Ja lõpuks arutlesime, miks on hea kui endal on köögiviljad ning kuidas kasvatada kemikaalidest vaba toitu. 

Pea herneste külvamist! Ja võib-olla tuleb kellelgi tahtmine veel midagi mulda pista!

Õpetaja Lemmi 

Taaskasutus loodusõpetuse tundides

 Taaskasutus loodusõpetuse tundides on populaarne, eriti algklassides. Meisterdamine WC-paberi rullidest, paberijääkidest, pappkastide papist, nahajuppidest, looduslikust materjalist on vaid killuke võluvatest võimalustest, mis on jäädvustatud fotodele.

Tõnisepäeva tööõpetus oli selline 

Meisterdame sedasi taaskasutades edasi ....

algklassiõpetaja Pipi Vivian

Aprill. Mahlakuu.

 1. ja 3.klass käisid esmaspäeva hommikul koos õpetaja Pipi Vivianiga janu kustutamiseks kannuga kasemahla toomas. Koos toodi ja koos kogu päeva mahla joodi. Esmaspäevane mahl olevat laste arvates puukoore maitsega. Reedene mahl aga maitsetu. Kase juurest võeti kaasa ka oksad, et need klassiruumis lehte ajatada. Pungad pakkusid palju põnevust. 

Uurimi ja pruulimi, ek jakkus jüripääväni!

Märtsi tegemised

 

Märtsikuus tegelesid 5.-8.klassi õpilaste veebipõhise  metsaviktoriiniga .

Kaks korda igas kuus toimub kokandusring , kus lapsed valmistavad mahetoite, mida ise sooviksid süüa koolilõunaks. 

Ringi juhendab Õnne Saluorg ja räägib sellest nii: 

Kokandusringi eesmärgiks on tutvustada lastele mahe toidutoorme kasutamise võimalusi, arendada nende toiduvalmistamise valdkonna teadmisi ning oskusi ja juurutada mahetoorme  toiduks kasutamist kooli sööklas.  Igal korral valmib vähemalt kaks toitu, kus toidu valmistamisel  on kasutatud eestimaist toorainet ja mahetooteid. 

Veebruaris ja märtsis valmistasime sulajuustuse aedviljasupi, veiseliha pajaroa, mahlakaid leivakatteid köögiviljadest ja erinevaid kooke-küpsetisi. Üksmeelselt valisid lapsed koolitoidu menüüsse Liivimaa Lihaveise veiselihast valmistatud pajaroa. 

Tomatine veisepada spagettidega 

500 g veiseliha kuubikud                      

200 g mugulsibulat                   

300 g porgandit

100 g juursellerit                       

15 g küüslauku

1 tl tšillipulbrit

1,5 L veisepuljongit

100 ml ebaküdooniamahla    

300 g purustatud tomatid

2 loorberilehte

soola, musta pipart

õli

tüümianit, peterselli

Lisandiks:

500 g spagette (kuiv)

 

Koori köögiviljad. Lõika porgand ja müüja suuremateks kuubikuteks, sibul ja küüslauk viiludeks.

Prae veiseliha kuubikud õlis, maitsesta soola ja pipraga.

Pruunista köögiviljad pannil ja lisa lihale.

Lisa purustatud tomatid, puljong ja maitseained.

Lase pajal keema tõusta ja keeda umbes 5-10 minutit.

Seejärel tõsta segu ahjupotti ja pane eelkuumutatud (180 °C)  ahju umbes 2 h valmima.

*Lisandiks serveeri spagette.