Algklassid Pokumaal

 

 Varstu Kooli algklasside lapsed käisid eile Pokumaal uurimas millest kõnelevad metsad. Koos programmijuhiga uuriti metsakooslust, määrati umbes 15 puuliiki ja tutvuti puude kasvutingimustega. Metsarajal pöörati tähelepanu ohtlikele ja peibutavatele mürgistele taimedele ja erinevate loomade tegevusjälgedele. Palju põnevust pakkusid looduslikud Pokud ja ka Pokumaja. Lisategevustena said lapsed pumbata vett, toita naadiga lambaid ja nautida tornivaateid.

Koduteel kallistati Urvastes asuvat Eesti vanimat ja väärikamat Tamme-Lauri tamme. 

Õpetaja Pipi Vivian

Töötame kooli aias

 Nüüd, mil ilmad juba soojemad ning maa haritud ja vaod sisse aetud, on õppimisele vahelduseks tore ka bioloogias ja loodusõpetuses endile kooli aias tegevust leida. Eelmisel nädalal said 6.klassi tüdrukud sibulaid istutada ja poisid mulda istutuskastidesse kärutada. Sellel nädalal käisime 7.klassiga vaarikaid istutamas. Natuke tuli ajast puudus ning seega jäid osad taimed  6.klassi õpilastele maha istutada. Nii mõnigi arvas, et selline tegevus on toredaks vahelduseks õppimisel.

Õpetaja Lemmi

Luuletame mesilastest

 20.mai on rahvusvaheline mesilaste päev. Selleks puhuks kirjutasid meie õpilased õpetaja Rita juhendamisel mesilindude luuletusi ja õpetaja Aili juhendamisel joonistasid mesilasi. Siin Mariani, Reesi, Merili ja Hendriku joonistatud pildid. 

Härra Mumm hädas

Älis Valge

 

Mesi magus nagu uni,

seda arvasid kõik, kuni….

härra Mumm läks mee juurde,

kust sai võimsa sutsu sääre.

 

Mesilased ümber taru,

kaitsevad ju oma varu.

Pannkook jääb nüüd ilma meeta,

tuleb hoopis moosi keeta.

 

 

Mesilase külaskäik

 Sten Valge

Mesilane läks sõbrale külla,

aga sinna pikk tee oli minna.

Küsis inimeselt, ehk viitsib kohale viia,

vastutasuks toob mett ja piima.

 

Inimene nõus oli sellega väga,

selline, et külla viimisega pole häda.

Mesilane siis sõbra pool käis ära,

inimene heast lausa säras.

Julge mees

Rasmus Leesi

 

Tänane päev oli rahulik ja töökas,

polnud ühtegi herilast, kes taru rüüstaks.

Kuid järsku lendas mesilane, hüüdes: “Appi!“

ja mul oli tunne, et hirmust poeks ta riidekappi.

 

Läksin mesilast aitama, sest olen julge mees

ning nägin, et herilaseparv tema selja tagant lähenes.

Mesilane lendas tarru ja mina jäin välja võitlema,

sest kedagi polnud, kes peaks teda aitama.

 

 

Kuninganna mesilane

Annika Kink

Prouad, härrad mesilased,

uhkelt riides, soengud peas.

Kuninganna teismelise hõikas:

„Tee nüüd vabaks, vaikust reas!“

 

Kuninganna mesilane,

veelgi uhkem, säravam.

Kallid ehted käes ja kaelas,

hakkas kõnet pidama.

 

Mesilased metlesid

kuningannat saledat.

Ilmselt siiski tasus ära

möödund suve spordivärk.

 

Mesilinnud

Laura Kirke Bertel Pertel

Näen, kui pilutan silmi püüdlikult ma,
meid endid kui tuhandeid mesiseid linde,
kes lendavad ringi, peas joad, mis lõputa
ja rinnus sumisemas sadu segaseid inde.

Soontes ju voolamas sulatat' mesi,
kui kõik väljast, mis püüab me hinge
januneb ilu, päikest ja lillekesi,
nii kaotame pea, selle kaitseva rinde.

Ja kuigi veider ja kummastav see meie sugu,
siiski au mul olla osa sest suurest tarust, mil oma lugu.

Mesilane Ats

Anar Kokk

Mesilane lille peal teeb summ-summ-summ.

Võtab mett ja ikka summ-summ-summ.

Korjab mett veel juurde summ-summ-summ.

Lendab rõõmsalt koju summ-summ-summ.

Jagab saaki teistegi summ-summ-summ,

tuleb vargast peremees - summ-summ-summ. 

 

Mesilaste päev

Lisette Raudsepp

Mesilasena ärkan vara,

palju tööd on teha vaja.

Stardin lennuks kell kuus,

lapsi nõelata on tuus!

 

 

Viljapuude ülevaatus kooli aias

 

Ilmad pole küll veel kuigi soojad, aga koolimaja aias on kased riietunud õrnrohelisse kleiti ning toomingas ja vaher õide puhkenud.  Just paras aeg, et viljapuude seisund üle vaadata ja kärpimiskohad ära vahatada. Seda käisid kolmapäeval tegemas 9.ja 6.klass. Puudel oli nii külmakahjustusi kui ka jäneste tegevuse jälgi. 

Kevad õitseb!

 

Tegime hommikul väikese tiiru kooliaias ja ümbruses, et märgata milliseid muutusi meie külmas kevades on toimunud. Kuigi kevad on olnud jahe, leidsime õues ikkagi suure kevade ja imeilusaid õitsejaid. Mõned õitsejad olid meile tuttavad. nurmenuku  tundsid lapsed kohe ära. Samuti saime tõdeda, et need pisikesed helerohelised lehed kasepuul, ongi just hiirekõrvad.

Eriti kaunis oli valget vahtu täis puu! Tulge kõik imetlema seda ilu ja kui hästi õied veel lõhnavad.

Kasvuhoonesse külvatud seed on kenasti juba tärganud. Loodame peagi juba redist krõbistada.

2. klassi õpilased ja õpetaja Helina

Fotode autoriteks on 2. klassi õpilased.

                            nurmenukk

                       Armeenia kobarhüatsint

                        hiirekõrvus kasepuu

alõtša, mida kutsutakse ka haraliseks ploomipuuks

 

Kevadnäitus

 

Mai alguses pani käsitööõpetaja kultuurimajja üles näituse töödest, mis valmisid sellel kevadel tüdrukute  käsitöötundides. Kasutati erinevaid tehnikaid : nõelviltimine, tüllaplikatsioon ja tekstiilimaaling. Selle tulemusena said vanad kampsunid uue näo mitmesuguste  kaunistuste läbi. Valmistati veel ehteid, vanadele riietusesemetele joonitati tekstiilivärvidega pildid  ning  meisterdati nõelapatju ja postkaarte. 

Ja lõpuks soovitused käsitööõpetajalt.

Spetsialist tuli külla!

 

On ütlemata tore, kui sinu tutvusringkonnas on VÄGA TARKU loodusetundjaid. Ja kui tark loodusetundja on nõus oma tarkust veel lastega jagama ning kogunisti külla tulema. Meil oli just täpselt selline võimalus.

Meil käis külas keskkonnahariduse spetsialist Helen, kellega koos oli vahva uurida ja õppida mullalustikku. 2. klassi lapsed said uuritud mikroskoobi abil nii liiva kui mulda. Koos Heleniga käisime lehtede alt otsimas erinevaid putukaid. Mulla seest kaevasime välja nii elusat kui eluta loodust. Leidsime nii sajajalgseid kui tuhatjalgseid. Peale uurimist ja vaatlemist lasime muidugi kõik püütud liigid loodusesse tagasi.

Nüüd esitame küsimuse lugejatele: „Miks tuleb vihmauss maapinnale, peale seda kui vihma on sadanud?“

Meie külaline aitas selgitada veel 5. klassi õpilastele prügi sorteerimise olulisust ja vajalikkust. Oli tükk tegemist ja pusimist, et prügi saaks ikka õigesse kasti paigutatud: biolagunev, taaskasutus, olmejäätmed, pakend, papp ja paber, ohtlikud jäätmed jne. Kuidas peaks ja saaks ikkagi liigiti sorteerida nii, et see oleks otstarbekas ja annaks võimaluse kogutud materjalidest uuesti toota?  Vaatasime kõik koos veel õppevideot plastpudeli teekonnast, peale mida valitses klassiruumis pikk vaikus… 

Soovitame õppevideot plastpudeli teekonnast ka lugejatel vaadata.

https://www.youtube.com/watch?v=YO3UCHsFfZc 

õpetaja Helina

2.klass kääris käised üles

 

Käärisime käisid ülesse ja asusime tööle kallale!

Kevade ja sügise juurde kuulub teadmine: selleks, et kodu ja/või kooliümbrus korras oleks, tuleb võtta ikka reha kätte!

2. klassi poisid näitasid tublit töökust juba sügisel, kui võtsime ette lehtede riisumise. Täna, maikuu neljandal päeval jäid meie rehade ette vaid üksikud lehed. Oli päris raske teha plats puhtaks okastest, käbidest, puuokstest. Kuid liikusid rehad kärmelt ja labidamees tõstis väikseid hunnikud juba suurde kotti. Nagu piltidelt näha saime riisutud kokku ikka päris suure kotitäie head ja kasulikku kraami komposti viimiseks. Komposti tegemine käib täistuuridel juba kooliaias!

Õpetaja Helina

Roheline aastaring algklassides

Loodusega koos aastaaegade vaheldumise rütmis elamine oli veel poolsada aastat tagasi inimeste peamiseks elustiiliks. Tänapäeval on see muutunud pigem õpistiiliks, mida saab rakendada väljaspool klassiruumi. 

Meiegi õppimine ei ole jäänud ainult klassiruumi, vaid on toimunud kõikvõimalikes reaalse elu keskkondades ja sedasi kogu õppeaasta jooksul, nii sügisel, talvel kui kevadel. 

Väike pildimaterjal I kooliastme tegemistest erinevatel aastaaegadel.

Algklassiõpetaja Pipi Vivian

Sügis. Jõhvikate noppimine Luhasoos.

Sügis. Teraviljade puhastamine Mõniste muuseumis. 

Sügis. Leiva küpsetamine. 

Talv. Kalapüük Varstu järvel. 

Talv. Kalapüük Varstu järvel.

Ja talgutöödel kooliaias  eelmisel kevadel: