Varstu kooli toataimed

 Mina tegin loovtöö Varstu Kooli toataimedest. Töö eesmärgiks oli kindlaks teha, milliseid toataimi on koolimajas, neid pildistada ja märgistada nimesiltidega. 

Varstu koolimajas on 31 taime 11 erinevast liigist. Need on helmekaktus, hibiskus ehk toakask, meeldiv monstera, nefroleep ehk sõnajalg, noliina ehk bokarna, pelargoon, sidrunipuu, sulgvõhk, säntpoolia, tups-rohtliilia, tõlvlehik.

Kõige rohkem on pelargoone (9) tups-rohtliiliaid (6) ja nefroleepe ehk sõnajalgu (4).

Pelargoon pikapäevaklassis

Taimede kasvunõuded on erinevad. Sellest tulenevalt mõned taimed tahavad rohkem päikest kui teised. Rohkelt valgust armastavad hibiskus, noliina ja säntpoolia. Vähema valgusega lepivad helmekaktus, sulgvõhk ja tõlvlehik. Taimed, mis tahavad palju kastmist on nefroleep ja säntpoolia. Vähem kastmist soovivad sulgvõhk ja monstera. 

Helmekaktus õppekabinetis

Tööd tehes selgus, et osad taimed võivad  mürgised olla. Meie majas on selleks taimeks monstera. 

Merilin 8.klass

Aprill on mahlakuu!

 Juba teist aastat oleme püüdnud kevadel pakkuda janu kustutamiseks vahetundidel kasemahla. Sel aastal olid aprilli alguses nii külmad ilmad, et mahlajooks jäi vahepeal seisma, aga siis läksid ilmad  järsku soojaks ja mahla jagus tükiks ajaks. Kasemahl sai joomiseks välja pandud mitmes kohas, kuid huvilisi oli siiski vähe. Kasemahla joojad pidid kodunt  tooma kaasa oma kruusi, millega siis hüva märjukest mekkida. Kruuse kogunes vähe, see-eest olid kõik erinevad. Saime väikese kruusinäituse. 

Lisaks pidi iga klass kuidagi propageerima kasemahla tervislikkust. Põhiliselt tehti selle kohta plakateid või joonistusi, üks teemantluuletus koostati ka. 

Aitäh kõigile joonistajatele-kirjutajatele, kruuside toojatele,  kasetüvesse augu puurijale ja mahla tuppa toojatele!

Õpetaja Lemmi

Liigume terve Eesti heaks

 Liikuma kutsuva kooli raames esitas Merle enne vaheaega koolirahvale üleskutse kahe nädala jooksul looduses palju liikuda ja oma liikumised ka jäädvustada.  Liiguti nii suuskadel kui  jalgsi, üksi ning  koos pere  või sõpradega. Pildistati loodust, üksteist ja kõike huvitavat, mis tee äärde jäi. Märtsis oligi kokkuvõtete tegemise aeg. Lõpuks said kilomeetrid kokku liidetud ja tabelisse pandud ning vaadatud, kuhu  lõpuks see km hulk välja oleks viinud. 

Sipelgad	3.kl	4.kl	5.kl	6.kl	7.kl	8.kl	9.kl
52,9	27,77	7,4	56,4	2	31,07	81	36,22
Kanepi	Meego-mäe	Vana-Roosa	Saverna	Ritsiku	Võru	Otepää	Väimela

Kooli töötajate kilomeetreid tuli kokku 148, umbes selline maa on Viljandisse.

Aasta tegijad looduses

 Jaanuaris ja veebruaris õppisime tundma selle aasta tegijaid looduses ja kujundasime alumise korruse kogunemisruumi seinale nendest pildi. Iga klass sai ülesandeks kujutada ühte või rohkemat aasta tegijat. Kõige väiksemad joonistasid kivipuravikke, 5.klass joonistas ja värvis merega seotud merisiia ja auli. 6. ja 7.klass  joonistasid ja värvisid lendoravaid ning 8.klass keldriöölasi. Suuremad õpilased joonistasid kunstiõpetuse tunnis aasta orhideed - valget tolmpead. Need tööd, mis kõige paremini õnnestusid, leidsid tee infoseinale. Lisaks veel naturaalne näide  aasta puust männist. Leidsime kooli juurest oksa, mis  ühel ööl suure tuulega alla oli kukkunud. Mõned tegijad on veel puudus, peagi jõuavad ka nemad pildile. 

Küünlakuu tegemised

 Veebruar ehk küünlakuu oli tihedat toimetamist täis. 

14.veebruaril tähistasime sõbrapäeva. Õpilasesinduse tüdrukud Älis ja Kairit korraldasid  sõbrapäeva laada, kus müügil enda valmistatud küpsetised ja ehted. Mõned küpsetised olid nii maitsvad, et said otsa juba esimese vahetunni ajal. Mõni sai müüma hakata alles pärastlõunal, nii et maiustamist jätkus terveks päevaks. 1.-2.klass korraldas õnneloosi, kus sai võita nii mõndagi huvitavat. 

21.veebruaril läks koolipere õue vastlaliugu tegema. Oli harilikust külmem talveilm, aga kõik olid soojad riided selga pannud ja kodust kelgud (või mõned muud abivahendid) kaasa võtnud. Öösel oli lund kõvasti juurde sadanud ja nii tuli mäe peal uued jäljed sisse ajada. Igaüks sai koolimaja taguse mäe peal omale kelgutamiseks  sobiva koha valida. Meie mägi ei ole sugugi väike ja nii on pikad linad kõigil osalejatel garanteeritud. Lõunaks söödi traditsioonilist vastlatoitu, mis on hernesupp ja vastlakukkel. 

Kirja pani õpetaja Lemmi

Veel sportlikumad vahetunnid

 Meil koolis on vahetundide ajal popim koht võimla, sinna kogunevad siis põhiliselt II ja II kooliastme õpilased. Sel aastal otsustas 8.klassi Rasmus oma loovtöö teemaks võtta "Sportlikud vahetunnid." Novembrikuu kolmandal nädalal toimus koolis sellenimeline üritus. Vahetunnid olid ka viis minutit pikemad, et ükski võistlus pooleli ei jääks. 

Esmaspäeval välk-rahvastepallilahing 

teisipäeval kivikuju kull 

kolmapäeval jooksumäng Varstust Valka või Võrru?  

neljapäeval  Mis su nimi on?

Rasmusel olid planeeritud parematele ka auhinnad. Selles olid abiks sponsorid tänu kellele oli auhindasid palju. Kõik said midagi.

Aitäh Rasmusele korraldamise eest! Loodame, et võimlas liikujaid on nüüd vahetundidel rohkem.

 

Emakaru monoloog

Aasta looma luulekonkurss   oli tänavu  pühendatud muidugi karule. Meie koolist osales Laura Kirke 9.klassist luuletusega "Karuema monoloog" ja valiti 35 parema hulka. Kokku tuli 204 eestikeelset luuletust 27 erinevast koolist. Parimad luuletajad  on kutsutud RMK Elistvere loomaparki preemiareisile  Aasta looma luulekonkurssi korraldasid Eesti Loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee koostöös RMK-ga.

Kirke luuletus on avaldatud  Looduskalendri aasta looma lehel. Sealt saab aasta lõpuni lugeda ka teiste riimiseppade karuteemalisi luuletusi. 

Emakaru monoloog

Laura Kirke Pertel

Nooblilt kohevusse kastetud ja küpse vilja karva –

nii pühalikult täpselt istub ihu ümber rüü,

ja vahest polegi see puhasjuhuslikku rütmi: üliharva,

kui mu kahes ümarsilmas helgib andekspaluv süü:

 

„On möödapääsmatust vaid tundev see minu raev,

mis kahes lõik’vas  marmorreas end manab silmale:

ei soovituna mulle näi too ohuraske inimjanu kaev -

ju liig köitev ruugeil esmasustel, mis tõin ma ilmale!“

 

Nõnda oht saab ristitud kui eesmärgiõnnis abinõu,

ja paar karust karjatust ei murra elu olemuse nahka:

pole sünnis joosta kaklema, kus jookseb teise õu,

ning säilitat’ võiks jääda koonuümarus kui tuhk-kahkjas.

 

Kuid võib siis h i r m u l olla eales pisarpuhas maik,

kui tilgutat’ saab õigel altaril ta verekarva vaik?