Õunanädal

Sel sügisel on paljudes aedades jälle õunauputus. Oleme meiegi kogu kooliperega saanud tervelt kaks kuud süüa õpetaja Viviani koduaia maitsvaid õunu. Oktoobri viimase nädala otsustasime pühendada õuntele ja uurida, mida kõike kasulikku ja tervislikku õuntest saab valmistada.

Tegevusi jagus igasse päeva.

Esmaspäeval rääkisime õunte kasulikkusest ja uurisime õunte koostist. 

Teisipäeval küpsetati õunakooke, mida siis sai kolmapäeval degusteeritud.

Kolmapäeval tegi 6.klass õunakrõpse. Kõigepealt said eemaldatud südamikud ja siis õunad viilutatud, et panna need marjakuivatisse.

Neljapäeval keetsid suuremad tüdrukud õunamoosi ning nad olid nii kärmed, et jõudsid uue laari õunakrõpse kuivatisse panemiseks ette valmistada.  

Reedel said kõik algklasside lapsed teha õunamahla ja seda mekkida. Mahl sai maitsev ja mehune. Jätkus teistelegi soovijatele. Pärastlõunal toimus suur õunamoosi ja krõpsude degusteerimine. 

Pildistasid õpetajad Pipi Vivian ja Lemmi

Kokkuvõtte koostas õpetaja Lemmi

Sügisannid kooli aiast

 Nagu igal sügisel, nii ka seekord, käisid õpilased kooli aias sügistöödel abiks. 

Septembrikuus oli veel pikalt  suviselt sooje  ilmu ning aedvaarikad küpsesid jõudsalt. Igal nädalal käis mõni klass vaarikaid korjamas. Neid  sai kooli sööklas erinevate magustoitude valmistamisel kasutada.   Pildil 9.klass septembri alguses vaarikapõõsaste vahel.

7.klass oli usin maitsetaimede koristamisel, millest suurema osa moodustas petersell. Ja mõned kõrvitsad saime ka, kuigi need jäid kuiva suve tõttu kasvus natuke kängu. 

Õunasaak jäi sel sügisel kahjuks kesiseks. Siiski meie kooli aia talveõunapuu päris tühi polnud.    6.klass käis  enne vaheaega õunu korjamas.

Maailmakoristus

 Nagu ikka viimastel aastatel osalesime ka sel sügisel maailmakoristusel,  seekord siis nooremate õpilastega. 

Oli udune reede hommik kui suunduti koolimajast erinevates suundades laiali. Õnneks polnud prügi väga palju. Põõsastes ikka oli üht-teist, mis sinna sattunud tuulega või hoolimatult visatud. Noorte õppurite teravate silmade eest ei jäänud ka väikseim paberitükk märkamata. 

Siiski kutsume üles kasutama prügikaste, mis meie asulas olemas on. 

Kaalikaprojekt!

3. ja 4.klassi õpilased võtsid osa taimekasvatuskonkursist „Kasvades oma kaalika või

naeriga“. Projekti tegevuste kestvus jäi ajavahemikku aprill-sept 2024:

• aprillis külvati kaalikaseemned külvikastidesse ja valmistati sildid sortide

nimetustega;

• maikuus istutati kaalikataimed õue peenrakasti ja lisaks tehti otsekülvi

välipeenrasse, juurde külvati ka Peiulille seemneid (kahjurite eemale peletamiseks).

• juunikuus kasteti taimi;

• septembri alguses koristati saak.

Kuigi projekti vältel jälgiti kaalika kasvatamise juhendit, jäi siiski kaalikasaak nigelaks.

Kuum suvi, vähe vihma ja näljased kahjurid tegid oma töö. Söögiks kõlbulikuks osutus

kõigest 4 kaalikat. Kõige pisem kaalikas otsustati saata nunnude näitusele Rõuge

kogukonnafestivalile.

Projekti tegevustega kaasnes mõnus ühisloome, palju rõõmu, uusi teadmisi ja üllatusi.

Nüüd saab mekkida toitu, millel on lugu ja mis on oma kätega kasvatatud!

Kirjutise ja piltide autor: õpetaja Pipi Vivian

Veepäev Varstus

 Selle õppeaasta viimane suurim ühine ettevõtmine meie koolis, traditsiooniline kevadine matkamäng, toimus 6.juunil. Kuna Rohelise kooli üks selleaastaseid teemasid oli "Vesi", oli ka matkamäng veeteemaga seotud. Moodustasime kolm gruppi, kel tuli läbida kolm tegevuspunkti. 

Varstu järve ääres toimus veeohutusealane õpe, mida viis läbi Päästeamet. Väiksemad harjutasid päästerõnga viskamist, suurematele leidus ka vabatahtlik päästetav. 

Koolimajas tehnoloogiaklassis toimus looduslikust materjalist parvede meisterdamine ja kasutatud paberist aurikute voltimine. Kõigepealt tuli otsida metsa alt looduslikku materjali, millest ehitada vee peal püsiv parv. Aurikuid volditi kasutatud paberist. Iga laps otsustas ise, kas tahab kirjut või valget aurikut.

Staadionil toimusid erinevad võistlused. Tuli kanda käsnaga vett ja oli muidki ülesandeid.

Pärast kosutavat lõunasööki asusime teele umbes kilomeetri kaugusel voolava Mustjõe äärde, kus õpilased said oma veesõidukid mere poole teele lasta. Küll oli palju elevust! Oli ju vaja kaasa elada enda tehtud parvele  ning vaadata, et see veetaimede vahele ei takerduks. 

Lõpuks saime võrrelda nelja erinevat vett: järvevesi, jõevesi, allikavesi ja kraanivesi. 

Kokkuvõttes võib öelda, et oli mitmekesine päev ja ilm oli veega sulistamiseks superhea. 

Osavõtjate  tähelepanekud kirjutas jutuks õpetaja Lemmi

Õppepäev Pähnis

 Mai viimasel päeval tegi 9.klass emakeele eksamit ning ülejäänud koolirahvas sõitis Pähnile loodustarkusi omandama.  

Kõige väiksemad asusid grupijuht Heinoga käbimatemaatikas aasta jooksul õpitut praktikasse viima. Kahjuks olid ka sääsed matemaatikast huvitatud ja ründasid vihaselt. 

Keskmise vanuseastme lapsed suundusid seljakotiprogrammile, kus tuli läbida lühike matkarada tähistatud punktidega, lugeda hoolikalt siltidel olevat infot ning siis vastata töölehel olevale küsimusele õigesti. Kokku oli punkte 21 ja küsimusi samapalju. Igal sildil viimane info juhatas järgmise punkti juurde. Kui korralikult infot ei lugenud, võis nii mõnigi punkt kogemata vahele jääda. 

Kõige suurematele oli kõige raskem ülesanne. Tuli leida üles metsa laiali paisatud punktid ja vastata nende kohta küsimustele. Kiitus Reesile, Kairitile, Kerlile ja Annikale, kes selle pika ja keerulise ülesande siiski ära täitsid.

Lõunasöögiks olid kooli kokad kaasa pakkinud grillvorste, salatit ja kohupiimamagustoidud. Poisid tegid lõkke üles ja peagi olidki vorstid valmis. Nüüd tuli otsida üles kaasa võetud toidukauss ja asuda keha kinnitama. 

Vaatamata sääskede rünnakule, võis päeva lugeda kordaläinuks. 

Õpetaja Lemmi tähelepanekud

Setomaal väljasõidul

 14. mail olime kogu kooliga väljasõidul Setomaale. Kuna üheks  meie selle aasta Rohelise kooli teemaks on "vesi", siis otsustasime õppeaasta viimase pikema  õppekäigu siduda veega. 

Kõigepealt külastasime Setomaa ääre peal Vasla külas  asuvat naturaalsete  mullilimonaadide valmistamise talu, nimeks Vana-Sõrmuse. Alustuseks saime maitsta erinevaid limonaade, siis ka  ise proovida vanema tehnikaga limonaadi käsitsi villimist. Seejärel suunduti  üle vaatama, kus need marjad kasvavad, millest nii head limonaadi saab  teha. Ja päris lõpuks üks ühine seto tants ka. 

Kõhud limonaadist mulksumas,  võtsime suuna Värska poole. Seal võeti meid kõigepealt vastu Verska Mineraalvee tehases, kus nägime, kuidas väikesest pudelitoorikust saab suur mineraalvee pudel ja kuidas  kogu liin töötab. Saime maitsta maa seest (500 m sügavuselt) tulevat mineraalvett, mis tõsi küll ei maitsenud sugugi nii hästi kui võis oodata. 

Selleks ajaks olid kõhud juba päris tühjad ning suundusime lõunasöögile Värska Gümnaasiumi. 

Ja lõpuks laste meelest päeva parim osa - laevasõit Värska lahel. Ilusa ilmaga on lausa lust kulgeda rahulikus tempos mööda taevasinist veekogu.

Pildistas õpetaja Riina K.

Jutu kirjutas õpetaja Lemmi