Seemnete tundmaõppimise päev

 Neljapäeval, 21.aprillil, said meie kooli õpilased tutvuda erinevate köögiviljaseemnetega. Külla tuli Vanaema aia eestvedaja Tiia Morfin. alguses oli iga õpilane endale ühe seemneümbriku ning siis puistas proua Tiia ümbrikusse umbes 10 magusa ja kõrge hernesordi seemet ning lubas, et igast mulda pandud seemnest kasvatab taim 300 uut hernetera. 

Siis said lapsed ära arvata, mis taimede seemned purkides võiksid olla. Vanemate klasside õpilased tundsid päris palju seemned ära. Herne, oa, mooni seemned olid peaaegu kõigile tuttavad, teisi seemneid oli määrata natuke raskem. Pastinaagi nimetuski polnud kellelegi tuttav. Kõige huvitavamad olid saialille seemned, nagu väikesed kõverad ussikesed. 

Ja lõpuks arutlesime, miks on hea kui endal on köögiviljad ning kuidas kasvatada kemikaalidest vaba toitu. 

Pea herneste külvamist! Ja võib-olla tuleb kellelgi tahtmine veel midagi mulda pista!

Õpetaja Lemmi 

Taaskasutus loodusõpetuse tundides

 Taaskasutus loodusõpetuse tundides on populaarne, eriti algklassides. Meisterdamine WC-paberi rullidest, paberijääkidest, pappkastide papist, nahajuppidest, looduslikust materjalist on vaid killuke võluvatest võimalustest, mis on jäädvustatud fotodele.

Tõnisepäeva tööõpetus oli selline 

Meisterdame sedasi taaskasutades edasi ....

algklassiõpetaja Pipi Vivian

Aprill. Mahlakuu.

 1. ja 3.klass käisid esmaspäeva hommikul koos õpetaja Pipi Vivianiga janu kustutamiseks kannuga kasemahla toomas. Koos toodi ja koos kogu päeva mahla joodi. Esmaspäevane mahl olevat laste arvates puukoore maitsega. Reedene mahl aga maitsetu. Kase juurest võeti kaasa ka oksad, et need klassiruumis lehte ajatada. Pungad pakkusid palju põnevust. 

Uurimi ja pruulimi, ek jakkus jüripääväni!

Märtsi tegemised

 

Märtsikuus tegelesid 5.-8.klassi õpilaste veebipõhise  metsaviktoriiniga .

Kaks korda igas kuus toimub kokandusring , kus lapsed valmistavad mahetoite, mida ise sooviksid süüa koolilõunaks. 

Ringi juhendab Õnne Saluorg ja räägib sellest nii: 

Kokandusringi eesmärgiks on tutvustada lastele mahe toidutoorme kasutamise võimalusi, arendada nende toiduvalmistamise valdkonna teadmisi ning oskusi ja juurutada mahetoorme  toiduks kasutamist kooli sööklas.  Igal korral valmib vähemalt kaks toitu, kus toidu valmistamisel  on kasutatud eestimaist toorainet ja mahetooteid. 

Veebruaris ja märtsis valmistasime sulajuustuse aedviljasupi, veiseliha pajaroa, mahlakaid leivakatteid köögiviljadest ja erinevaid kooke-küpsetisi. Üksmeelselt valisid lapsed koolitoidu menüüsse Liivimaa Lihaveise veiselihast valmistatud pajaroa. 

Tomatine veisepada spagettidega 

500 g veiseliha kuubikud                      

200 g mugulsibulat                   

300 g porgandit

100 g juursellerit                       

15 g küüslauku

1 tl tšillipulbrit

1,5 L veisepuljongit

100 ml ebaküdooniamahla    

300 g purustatud tomatid

2 loorberilehte

soola, musta pipart

õli

tüümianit, peterselli

Lisandiks:

500 g spagette (kuiv)

 

Koori köögiviljad. Lõika porgand ja müüja suuremateks kuubikuteks, sibul ja küüslauk viiludeks.

Prae veiseliha kuubikud õlis, maitsesta soola ja pipraga.

Pruunista köögiviljad pannil ja lisa lihale.

Lisa purustatud tomatid, puljong ja maitseained.

Lase pajal keema tõusta ja keeda umbes 5-10 minutit.

Seejärel tõsta segu ahjupotti ja pane eelkuumutatud (180 °C)  ahju umbes 2 h valmima.

*Lisandiks serveeri spagette.

Veebruari tegemised

 

Veebruaris alustasime fuajeesse õpetajate Lemmi ja Riina mõtetele toetudes looduse aasta tegijate seina loomist. Õpetajate Aili, Helina ja Viviani juhendamisel jõudsid seinale õpilaste vahvad joonistused karust, metskurvitsast, ahvenast ja vareskaera-aasasilmikust. Kõike seda hakkab valvama edev pihlakas, kes aasta jooksul mitu korda oma rüüd plaanib vahetab. 

Õpetaja Aili käe all valmis ka kaunis pilt tammepuuga, mille harud kannavad meie keskkonnapõhimõtteid.

Huvitav päev möödus Tartus Chemicumis, kus 6.-9.klassi õpilased said tööd tõelises laboris. 

Linnuviktoriinil osalesid 5.-8.klassi õpilased.

Veebruari keskel toimus teeneljapäev, kus tutvuti meie koduaedade ravim- ja teetaimedega. Õpetaja Lemmi pani seinale piltidega info ning direktor Aive valmistab oma koduaia taimedest teesid. Sellest sündmusest kirjutas lühikese jutukese Laura Kirke 8.klassist.

Hubane teepäev koolis

Neljapäeval, 9. veebruaril, õhkus juba hommikust peale käsitööklassi meeldivalt magusat hõngu, mis agaralt end jälitama kutsub. Neljanda tunni ajal oligi võimalus kolmeteistkümnest kuivatatud ravimtaimest pakatava ruumi poole sammuda, sedakorda siis 1.-3. klassi lastel. Järgnevate tundide ajal avanes säherdune võimalus 4.-6. klassile ja 7.-9. klassi õpilastel.

Kuid kogu tund ei kavatsetud vaid toredasti teed rüübates, küpsiseid näksides ning tühjast-tähjast lobisedes mööda saata - enne seda oli ette nähtud pisike hariv lauaäärne seisak, mil õpetaja Lemmi kõigi kaunilt krimpsu kuivanud lehtedest kasulikke omadusi loetles ning pea iga liigi kohta midagi mainimist . Saadi teada, et meliss tugevdab elutahet ning teeb üldse rõõmsaks; aedsalveid usuti hoopiski keskajal sümpaatiat ning armastust inimeste vastu tõstvat; monardatee tõstab aga söögiisu.

Peagi kutsusid ahvatlevad lõhnad kodust kaasa võetud kruusiga erinevaid teesid mekkima. Nõnda kulgeski teetunni mõnusaim osa ning päädis sellega, et pidi paberilehele kirjutama maitsva tee nime. Ettearvatult võitis kõigis kolmes astmes kõik piparmünditee ja nüüd võib tõdeda:
Varstu Kooli lemmiktee on piparmünditee!
Laura Kirke

Jaanuari tegemised

 Alustasime aasta alguses tasapisi oma tegemistega. 

Jaanuaris said kõik kooliinimesed vastata keskkonnaülevaatuse küsimustikele, mis olid õpilastele ja koolitöötajatele erinevad. Õpilaste seas oli 34 vastanut ning täiskasvanute hulgas 15. Vastustest lähtuvalt sai paika pandud tegevuskava. 

Jaanuaris tegeles 5.klassi lindude talvise toitmise plakatite tegemisega ning 9.klass sai osaleda meie koolis toimunud lahedas geograafiatunnis. 

Roheline Kool

Liitusime Rohelise Kooli programmiga detsembris 2021.

Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks. Tänased lapsed ja noored otsustavad tulevikus, millises maailmas elame, kuidas Maa rikkust kasutatakse.

Programm toob keskkonnahoidliku mõtteviisi kooli või lasteaia tegemistesse ning seda süsteemselt ja terviklikult.

Rohkem saad Rohelise Kooli kohta lugeda siit: 

https://www.tartuloodusmaja.ee/rohelise-kooli-programm-tutvustus/