Spetsialist tuli külla!

 

On ütlemata tore, kui sinu tutvusringkonnas on VÄGA TARKU loodusetundjaid. Ja kui tark loodusetundja on nõus oma tarkust veel lastega jagama ning kogunisti külla tulema. Meil oli just täpselt selline võimalus.

Meil käis külas keskkonnahariduse spetsialist Helen, kellega koos oli vahva uurida ja õppida mullalustikku. 2. klassi lapsed said uuritud mikroskoobi abil nii liiva kui mulda. Koos Heleniga käisime lehtede alt otsimas erinevaid putukaid. Mulla seest kaevasime välja nii elusat kui eluta loodust. Leidsime nii sajajalgseid kui tuhatjalgseid. Peale uurimist ja vaatlemist lasime muidugi kõik püütud liigid loodusesse tagasi.

Nüüd esitame küsimuse lugejatele: „Miks tuleb vihmauss maapinnale, peale seda kui vihma on sadanud?“

Meie külaline aitas selgitada veel 5. klassi õpilastele prügi sorteerimise olulisust ja vajalikkust. Oli tükk tegemist ja pusimist, et prügi saaks ikka õigesse kasti paigutatud: biolagunev, taaskasutus, olmejäätmed, pakend, papp ja paber, ohtlikud jäätmed jne. Kuidas peaks ja saaks ikkagi liigiti sorteerida nii, et see oleks otstarbekas ja annaks võimaluse kogutud materjalidest uuesti toota?  Vaatasime kõik koos veel õppevideot plastpudeli teekonnast, peale mida valitses klassiruumis pikk vaikus… 

Soovitame õppevideot plastpudeli teekonnast ka lugejatel vaadata.

https://www.youtube.com/watch?v=YO3UCHsFfZc 

õpetaja Helina

2.klass kääris käised üles

 

Käärisime käisid ülesse ja asusime tööle kallale!

Kevade ja sügise juurde kuulub teadmine: selleks, et kodu ja/või kooliümbrus korras oleks, tuleb võtta ikka reha kätte!

2. klassi poisid näitasid tublit töökust juba sügisel, kui võtsime ette lehtede riisumise. Täna, maikuu neljandal päeval jäid meie rehade ette vaid üksikud lehed. Oli päris raske teha plats puhtaks okastest, käbidest, puuokstest. Kuid liikusid rehad kärmelt ja labidamees tõstis väikseid hunnikud juba suurde kotti. Nagu piltidelt näha saime riisutud kokku ikka päris suure kotitäie head ja kasulikku kraami komposti viimiseks. Komposti tegemine käib täistuuridel juba kooliaias!

Õpetaja Helina

Roheline aastaring algklassides

Loodusega koos aastaaegade vaheldumise rütmis elamine oli veel poolsada aastat tagasi inimeste peamiseks elustiiliks. Tänapäeval on see muutunud pigem õpistiiliks, mida saab rakendada väljaspool klassiruumi. 

Meiegi õppimine ei ole jäänud ainult klassiruumi, vaid on toimunud kõikvõimalikes reaalse elu keskkondades ja sedasi kogu õppeaasta jooksul, nii sügisel, talvel kui kevadel. 

Väike pildimaterjal I kooliastme tegemistest erinevatel aastaaegadel.

Algklassiõpetaja Pipi Vivian

Sügis. Jõhvikate noppimine Luhasoos.

Sügis. Teraviljade puhastamine Mõniste muuseumis. 

Sügis. Leiva küpsetamine. 

Talv. Kalapüük Varstu järvel. 

Talv. Kalapüük Varstu järvel.

Ja talgutöödel kooliaias  eelmisel kevadel: 

Seemnete tundmaõppimise päev

 Neljapäeval, 21.aprillil, said meie kooli õpilased tutvuda erinevate köögiviljaseemnetega. Külla tuli Vanaema aia eestvedaja Tiia Morfin. alguses oli iga õpilane endale ühe seemneümbriku ning siis puistas proua Tiia ümbrikusse umbes 10 magusa ja kõrge hernesordi seemet ning lubas, et igast mulda pandud seemnest kasvatab taim 300 uut hernetera. 

Siis said lapsed ära arvata, mis taimede seemned purkides võiksid olla. Vanemate klasside õpilased tundsid päris palju seemned ära. Herne, oa, mooni seemned olid peaaegu kõigile tuttavad, teisi seemneid oli määrata natuke raskem. Pastinaagi nimetuski polnud kellelegi tuttav. Kõige huvitavamad olid saialille seemned, nagu väikesed kõverad ussikesed. 

Ja lõpuks arutlesime, miks on hea kui endal on köögiviljad ning kuidas kasvatada kemikaalidest vaba toitu. 

Pea herneste külvamist! Ja võib-olla tuleb kellelgi tahtmine veel midagi mulda pista!

Õpetaja Lemmi 

Taaskasutus loodusõpetuse tundides

 Taaskasutus loodusõpetuse tundides on populaarne, eriti algklassides. Meisterdamine WC-paberi rullidest, paberijääkidest, pappkastide papist, nahajuppidest, looduslikust materjalist on vaid killuke võluvatest võimalustest, mis on jäädvustatud fotodele.

Tõnisepäeva tööõpetus oli selline 

Meisterdame sedasi taaskasutades edasi ....

algklassiõpetaja Pipi Vivian

Aprill. Mahlakuu.

 1. ja 3.klass käisid esmaspäeva hommikul koos õpetaja Pipi Vivianiga janu kustutamiseks kannuga kasemahla toomas. Koos toodi ja koos kogu päeva mahla joodi. Esmaspäevane mahl olevat laste arvates puukoore maitsega. Reedene mahl aga maitsetu. Kase juurest võeti kaasa ka oksad, et need klassiruumis lehte ajatada. Pungad pakkusid palju põnevust. 

Uurimi ja pruulimi, ek jakkus jüripääväni!

Märtsi tegemised

 

Märtsikuus tegelesid 5.-8.klassi õpilaste veebipõhise  metsaviktoriiniga .

Kaks korda igas kuus toimub kokandusring , kus lapsed valmistavad mahetoite, mida ise sooviksid süüa koolilõunaks. 

Ringi juhendab Õnne Saluorg ja räägib sellest nii: 

Kokandusringi eesmärgiks on tutvustada lastele mahe toidutoorme kasutamise võimalusi, arendada nende toiduvalmistamise valdkonna teadmisi ning oskusi ja juurutada mahetoorme  toiduks kasutamist kooli sööklas.  Igal korral valmib vähemalt kaks toitu, kus toidu valmistamisel  on kasutatud eestimaist toorainet ja mahetooteid. 

Veebruaris ja märtsis valmistasime sulajuustuse aedviljasupi, veiseliha pajaroa, mahlakaid leivakatteid köögiviljadest ja erinevaid kooke-küpsetisi. Üksmeelselt valisid lapsed koolitoidu menüüsse Liivimaa Lihaveise veiselihast valmistatud pajaroa. 

Tomatine veisepada spagettidega 

500 g veiseliha kuubikud                      

200 g mugulsibulat                   

300 g porgandit

100 g juursellerit                       

15 g küüslauku

1 tl tšillipulbrit

1,5 L veisepuljongit

100 ml ebaküdooniamahla    

300 g purustatud tomatid

2 loorberilehte

soola, musta pipart

õli

tüümianit, peterselli

Lisandiks:

500 g spagette (kuiv)

 

Koori köögiviljad. Lõika porgand ja müüja suuremateks kuubikuteks, sibul ja küüslauk viiludeks.

Prae veiseliha kuubikud õlis, maitsesta soola ja pipraga.

Pruunista köögiviljad pannil ja lisa lihale.

Lisa purustatud tomatid, puljong ja maitseained.

Lase pajal keema tõusta ja keeda umbes 5-10 minutit.

Seejärel tõsta segu ahjupotti ja pane eelkuumutatud (180 °C)  ahju umbes 2 h valmima.

*Lisandiks serveeri spagette.